-
Hadaikum algas Maa kujunemisega. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Suure taevakeha ja Maa kokkupõrkel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik.
-
Tekkisid kõik peamised tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid ning suur osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud segroogsete rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nt. koda tigudel.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajstu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered maismaaks. See tõi kaasa mereelustikku massilise väljasuremise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Tekkisid esimesed maismaa taimed, mis olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Tulid esimesed loomad (tuhatjalgsed, skorpionid).
-
Troopikameredes elutses rikkalik põhjaelustik. Paljud selle aja kalad kasvasid suureks ja olid selleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid mõndade tänapäevaste taimede eellased. õleujutavatel aladel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatest tekkis lennuvõime, ning ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Ülekaalus olid roomajad. Maal suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid nüüd peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammonniitide ja karpide osakaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Leidus juba tänapäevast tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimede metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanid olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehma sarve meenutavate karpidega. Maal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul meteoriidiplahvatuse tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud roomajad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur ja liigirikkas rühm. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenemine , valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
Mandrite geograafia ning taimestiku ja loomastiku põhijooned omandasi tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid esimesed inim eellased.
-
Ilmusid inemese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese ehk homo sapiensi tekkimiseni.