-
kestus 4,6 - 4 mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne, maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane Kuu
-
Kestvus 4 - 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säiinud ka baketrifossiile.
-
-
Kestvus 2500 - 542 mln aastat. Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaluds. Proterosoikumius toimus mitu jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid esimesed erinevad mitterakulised organismid
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kaasa arvatud suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt.). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered maismaaks ja see omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja meres olid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed loomad hakkasid samuti asustama maismaad; nende hulgas olid tuhatjalgsed ja meriskorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid metsad ja selgroogsed kahepaiksed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kasvanud metsade surnud puidust kivisöelademeid. Maismaal elas lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea. mid ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes aga paljasseemnetaimede osakaal, meres aga luukalade oma. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.
-
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid tänu järjekordsele väljasuremisele peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimsed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väjasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkas rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Selle ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - pereond Homo esindajad. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
