Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Rasmus. L ev

By Rasmus L
  • 4600 BCE

    hadaikum

    hadaikum
    kestus: 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • 4600 BCE

    Maa teke

    Maakoor hakkas tasapisi tarduma.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    hadaikum

  • 4500 BCE

    kuu teke

    kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

    Arhaikum e ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Tekkisid esimesed eluvormid. Osoonikihi puudumise tõttu said nad areneda ja elada ainult vees.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum e agueoon

    Proterosoikum e agueoon
    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, sest tekkinud olid fotosünteesivad tsüanobakterid. Perioodi mahtus mitu suurt jääaega. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline “Ediacara elustik”, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Algselt ainuraksed elusorganismid hakkasid arenema ning evolutsiooni käigus said neist hulkraksed.
  • 1200 BCE

    Eukarüootide areng

    Umbes 3 miljardi aasta eest toimus kolme suure organismirühma- bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Eukarüootide seast arenesid 700-1200 miljonit aastat tagasi esimesed taimed, seened ja hulkraksed loomad.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    "Kambriumi plahvatus"- väga kiire evolutsioon. Selle käigus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ning see omakorda oli toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmasid. Paljudel loomadel arenesid sellel ajal nt mineraalne toes või tugev välisskelett, arvatavasti vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    paleosoikum e vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, tulemuseks oli jääaeg. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ~100m võrra, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsum

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, olid üldiselt väikesed ja lihtsa ehitusega, enamus kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, sh tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Osad kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjateks. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saama.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukal tekkis ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguses elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    mesosoikum e keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimund massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    kainosoikum e uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Jahenes Maa kliima oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanid evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens’i tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mōjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to

    Kvaternaar