-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt ja meteoriidiliselt aktiivne, Algse maakoore, atmosfääri ja ookeani teke. -
-
Kestus 4.6 - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne periood.Meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor ja atmosfäär
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on bakterifossiile -
-
Ühisest esivanemast tekkisid bakterid ja arhed. -
Kestus 2500 kuni 542 miljonit aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusega suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. -
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima soe, kuid lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind, mis muutis madalmered kuivaks, mereelustiku väljasuremine. -
542-485 mln a. tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni nimetati kambriumi plahvatuseks. Kasvas toitvate planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootud. -
-
-
485 - 443mld a. tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, käsijalgsed, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise. -
-
443 - 419mln a. tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, tekkisid esimesed maismaaloomad. -
-
419 mln - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elasid- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Veekogude tippkiskjad olid vihtumised ning rüükalad. Ajastu lõppuks tekkisid metsad .Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
359 mln - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus hiigelsuured puu sarnased organismid.Linnud õppisid lendama. Ilmusid esimesed roomajad. -
-
299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, ja Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kõrb, kus ülekaalus olid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. 95% liikidest suri välja. -
-
252-201 aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul arenesid dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
-
201- 145 miljonit aastat. Ilmusid krokodillid, kilpkonnad .Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, saurused. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
145- 66 miljonit aastat. Ilmusid esimesed õistaimed. Meteoriit tappis dinosaurused. -
-
66- 23 mln aastat tagasi. Kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Soojas ja niiskes kliimas vohasid troopilised metsad. -
-
-
-
23- 2,5 mln aastat tagasi. Tekkisid maod, konnad, rotid ja hiired. Aafrikas arenesid inimese eellased. Tekkis antarktika ja arktika. -
-
2,5 miljonit aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased- Homo esindajad. -