-
Hadaikum algas planeedi kujunemisega sellest ajast pärit kivimeid on väga vähe säilinud. Vulkaaniliselt väga aktive period, samuti tabasid mad mitmed meteoriidisajud. 100mln afstaat tangasi põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis meie planeedile kaaslane Kuu. Kujunes algne maakoor ning ookeanid.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit esimesed mikroorganismid.
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku osakaal. Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus tekkisid pehmekehaliste elustik.
-
Tekkisid peamised kõik organismide ehitustüübid.Toimus üldine väga kiire evolutsioon ning seda tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad.
-
-
-
Meredes elutes rikkalik loomastik, ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpus toimus kliima järsk jahenemine, mis tõi kaasa jääaja. See tõi kaasa paljude merede muutumise kuivaks maismaaks, mille tuttu toimus massiivnne väljasuremine.
-
Sel ajastul kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid ning ujusid kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, esimesed taimed olid väiksed ning elasid sageli üleujutatud aladel. Samuti hakkasid maismaad asustama ka loomad näiteks tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Troopikameredes oli mitmekülgne põhjaelustik, šelfimerede äärealasi katsid korallid, kihtpoorsed. Kalad arenesid väga suurteks ning teist said selle ajastu tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal, ajastu alguses oli taimestik hõre ning madal, siis ajastu lõpuks tekkisid metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed .
-
Carbon ajastu ehk esimesed roomajad suured söemetsad ja palju kahepaikseid. Sel aval katsid maismaad rohked metsad. Üleujutavadel aladel kasvavate metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sel ajastul elas rohkelt lülijalgseid osal neist tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Perm ehk trilobiitide väljasuremine. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada kuivas kõrbes karmi kliimaga, meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mis hävitas 95% Maar asustanud liikidest.
-
Ajastu arguses oli liigivaene, aga sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimunud väljasuremise käigus õnnestus neil säilitada oma liik ning andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning beredes tõusis karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, kahepaiksed, imetajad ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevaste kaladega sarnased kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega ehk karpidega. Maismaal domineerisid ning teist arenesid uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine ning dinosaurused hävitasid paljud merelised roomajad.
-
Paleogeení arguses oli kliima soe, niiske ning kasvasid troopilised metsas. Hiljem muutus kliima jahedamaks, valdavalt arenesid taimed heitlehisteks. Dinosaurused ning teised hiidloomad olid väljasurnad ning algas lindude ja loomade kiire evulutsioon. Peagi kujunesid imetajad liigirikkaks rühmaks. Enamus neist elas maismaal, aga vaalade eellased asusid elama merre.
-
-
Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi, poolused omastasid pideva jääkatte. Arenesid loomad ja taimed ning loomad hakkasid laialdasemalt levima.
-
2.5 miljonit aastat tagasi hakkasid arenema esimesed inimesed. Tekkisid esimesed inimese eelased. Tänu evulutsioonile on arenenud inimeste eelastest tänaseks Homp sapiens.
