-
Kuu teke. Vukaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidsajud. Kujunesid algne maakoor, hüdrosfäär ja atmosfäär. Sellest perioodist on leitud kivimeid Gröönimaalt, Austraaliast ja Kanadast.
-
-
Planeet Maaga põrkus kokku suur taevakeha.
-
Arhaikumis meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Sellel ajastul toimus maal mitu ulatuslikku jäätumist. Tänu fotosünteesivatele bakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanis hapniku sisaldus.
-
-
Algas suur evolutsioon, mida tuntakse Kambriumi plahvatuse nime all. Sellel ajal liitus ka loomariigiga palju uusi loomi. Liitusid näiteks käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Lisaks toimus röövloomade seas suur võidurelvastumine ning selletõttu kujuneski osadel loomadel välja mineraaltoes, et end kaitsta.
-
-
-
Ordoviitsium oli valdavalt soe ning tänu sellele tekkisid esimesed maismaataimed ja troopikameredes oli elustik rikkalik. Ordoviitsiumi lõpus toimus kiire kliimajahenemine, mis lõppes jääajaga ja mereelustiku massilise väljasuremisega.
-
Kliima soojenes, mis arendas nii mais, kui mereelu ja tekkisid ka esimesed maismaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kõige suuremad muutused maismaal, kuna tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. Mered arenesid jätkuvalt edasi.
-
Suured arengud maismaal. Maad katsid võimsad metsad, tekkisid esimesed kivisöelademed, tekkisid esimesed lendavad putukad ja arenesid välja roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Kliima mandril oli karm ning elada suutsid seal ainult ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide välja suremisega.
-
Tekkisid dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasurmine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid kroodillid, kilpkonnad ja linnud. Maismaa oli kaetud madala metsaga ja meres olid erinevad kalad.
-
Maismaa loomastiku valitsesid dinosaurused ja taimsestiku hakkasid domineerima õistaimed. Kriidi lõpul surid välja dinosaurused ning üheks põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.
-
Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis kiire lindude ja imetajate areng. Enamik imetajaid elas maismaal. Kuna paleogeen oli soe ja niiske siis kasvas ka mets suurtel laiuskraadidel.
-
-
Ilmnes perekond Homo, mis viis lõpus Homo Sapiensi välja arenemiseni. Sellel ajastul surid mitmed imetajad ja linnud. Näiteks surid välja mammutid ja lind dodo. Nende väljasurmist seostatakse inimeste kavava mõjuga planeedile Maa.