Taust

Geokronoloogiline skaala Raimond G2A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kuu teke. Vukaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidsajud. Kujunesid algne maakoor, hüdrosfäär ja atmosfäär. Sellest perioodist on leitud kivimeid Gröönimaalt, Austraaliast ja Kanadast.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Planeet Maaga põrkus kokku suur taevakeha.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikumis meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Sellel ajastul toimus maal mitu ulatuslikku jäätumist. Tänu fotosünteesivatele bakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanis hapniku sisaldus.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk argueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Algas suur evolutsioon, mida tuntakse Kambriumi plahvatuse nime all. Sellel ajal liitus ka loomariigiga palju uusi loomi. Liitusid näiteks käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Lisaks toimus röövloomade seas suur võidurelvastumine ning selletõttu kujuneski osadel loomadel välja mineraaltoes, et end kaitsta.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitium
    485 BCE

    Ordoviitium

    Ordoviitsium oli valdavalt soe ning tänu sellele tekkisid esimesed maismaataimed ja troopikameredes oli elustik rikkalik. Ordoviitsiumi lõpus toimus kiire kliimajahenemine, mis lõppes jääajaga ja mereelustiku massilise väljasuremisega.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kliima soojenes, mis arendas nii mais, kui mereelu ja tekkisid ka esimesed maismaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kõige suuremad muutused maismaal, kuna tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. Mered arenesid jätkuvalt edasi.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Suured arengud maismaal. Maad katsid võimsad metsad, tekkisid esimesed kivisöelademed, tekkisid esimesed lendavad putukad ja arenesid välja roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Kliima mandril oli karm ning elada suutsid seal ainult ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide välja suremisega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Tekkisid dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasurmine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid kroodillid, kilpkonnad ja linnud. Maismaa oli kaetud madala metsaga ja meres olid erinevad kalad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Maismaa loomastiku valitsesid dinosaurused ja taimsestiku hakkasid domineerima õistaimed. Kriidi lõpul surid välja dinosaurused ning üheks põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis kiire lindude ja imetajate areng. Enamik imetajaid elas maismaal. Kuna paleogeen oli soe ja niiske siis kasvas ka mets suurtel laiuskraadidel.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Kvanternaar
    2 BCE

    Kvanternaar

    Ilmnes perekond Homo, mis viis lõpus Homo Sapiensi välja arenemiseni. Sellel ajastul surid mitmed imetajad ja linnud. Näiteks surid välja mammutid ja lind dodo. Nende väljasurmist seostatakse inimeste kavava mõjuga planeedile Maa.