-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevamad meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Kröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis maakaaslane Kuu.
-
Kestus 4 mld -2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile
-
-
Kestis 2500-542 mln aastat eKr. Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääri ja ookeanides hapniku sisaluds. Toimusid mitmed suured jäätumised.
-
-
Kestvus 542 mln - 485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis säilivad ka tänapäeval. Tekkisid paljud selgrootute rühmad nagu käsnad, ainuõõsed ja limused. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudel loomadel arenes mineraalne toes nagu näiteks välisskelett, mis arenes välja vastusena rüüvloomade jõulistele lõugadele. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Kestvus 485 mln - 433 mln. Soojades troopilistes meredes elas rikkalik elustik nagu näiteks käsijalgsed ja korallid. Tekkisid esimesed maismaa taimed ja kliima oli valdavalt soe, mis hakkas ajastu lõpus jahenema. Veetaseme kuni 100 meetrine langus tegi paljuest madalmeredest maismaa, mis omakorda tõi kaasa massilise väljasuremise.
-
Kestvus 443 mln - 419 mln. Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid ning tekkisid esimesd primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketes ja üleujutavates aldel. Maismaad hakkasid asustama tuhatjalgsed ja meriskorpionid.
-
Kestvus 419 mln - 359 mln. Troopika meredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suureks ja oled tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid metsad ja esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised elama mõnda aega maismaal.
-
Kestvus 359 mln - 299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid. Tekkisid roomajad ja lennuvõimelised putukad.
-
Kestvus 299 mln - 252 mln. Tekkis hiigelmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kõrbega ja mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomades olid ülekaalus roomajad, kes olid kõrbe tingimustega paremini kohanenud. Taimedest suurenes paljaseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade oma. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusega kadus 95% liikidest.
-
Kestvus 252 mln - 201 mln. Ajastu algus oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpus toimunud väljasuremisest taastumine võttis umbes 10 mld aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja neist kujunesid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ja suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestvus 201 mln - 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kaheaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljaseementaimestikust koosneva metsaga.
-
Kestvus 145 mln - 66 mln. Ilmusid esimes õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maa maismaa taimestikus. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosauruse, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetajad. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mille tagajärjel hävinesid dinosaurused ja merelised roomajad. Välja suremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestvus 66mln - 23 mln. Peale dinosauruste ja teiste hiidroomajate välja suremist hakkasid imetajad ja linnud kiirelt arenema. Enamus imetajaid eladis maismaal, kuid vaalade eelased elasid ookeanides. Ajastu algul oli kliima soe ja niiiske, mis võimaldas troopilistel metsadel kasvada palju suurematel laiuskraadidel. Ilmusid esimesed primaadid ja kliima järkjärgulise jaheemise tagajärjel said valdavaks heitlehised taimed ja kujunesid suured savannid ja rohumaad.
-
-
Kestvus 23 mln - 2,5 mln. Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevasele. Laialt levisid konnad, laululinnud, maod ja närilised. Aafrikas kujunesid välja varased hominiidid ja temperatuurid langesid, mis tõid kaasa korduvaid jäätumisi ja jääkatte tekke poolustel.
-
Kestvus 2,5 mln kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, Kvaternaari ajastu jooksul on välja surnud paljusid imetaja ja linnu liike. Paljude loomade väljasuremist on seostatud inimtegevusega.
