Geologica time usgs 59fb2ce3c6a0f500193cd761

Geokronoloogiline skaala Ragnar R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, kanadas ja Austraalias
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Esimesed mitmerakulised ja üherakulised organismid. Elutegevus suurenes.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõige peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kire evolutsioon. Röövloomade evolutsioon.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Esimesed maismaataimed. Soojades meredes elas rikkas elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ajastu lõpus toimus kliima jahenemine,mis lõppes jääajaga. Sellega kaasnes veeelustiku suur väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes tekkisid käsnad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahad ja trilobiidid. Paljudmeresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid ka maismaal, tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad ja suured sõnajalad. Tekkis suures hulgas kivisütt. Elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kuiv kõrb. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, mis muutusid peamisteks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetusid vaikselt välja triiase ajastul levinud loomadega. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Okkeanis elas rohkelt roomajaid.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
  • Dinosauruste väljasuremine
    66 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Palogeen
    66 BCE

    Palogeen

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik elasid maismaal. Kliima soenes ja muutus niiskemaks.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa jahtus, korduvad jäätumised ja poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    3 BCE

    Kvaternaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evulutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi'i tekkimiseni. Paljud väljasurnud imetajad: mammut, karvane ninasarvik ja paljud linnu liigid.