-
Kestus 4,6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maad tabab Theia. Sellest sündmusest tekib Maa kaaslane Kuu. -
Kestus 4 - 2.5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Arenesid algelised eluvormid. Esimesed eluvormid on mikroskoopilised organismid, kes jätsid endast järele märke stromatoliidides. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sellel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks teo koda. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja paljud teised. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Veetaseme alanemine tõi kaasa ka massilise väljasuremise. -
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed maismaaloomad näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel tekkisid tänu korallidele, kihtpoorsetele ja lubivetikatele suured riifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni lõpuks olid tekkinud maismaale suured metsad ja ka ilmusid esimesed kahepaiksed. Need kahepaiksed olid selgroogsed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
-
Karboni ajastul katsid maismaad suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Surnud puidust mis asusid mererannikutel ja jõelammidel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid maismaakliimastikus ülekaalus. Suurenes paljasseemnetaimede kogus taimestikus. Meredes kasvas luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasurenemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist liikidest. -
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Permi ajastu suurest väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tagajärjel tekkis neil võimalus muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas lõpuks jahenema. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Kliima jahenes ja poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
