-
Maa kujunemine.Vulkaaniliselt aktiine periood. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Suur taevakeha põrkus Maaga.
-
Arenesid algelised eluvormid. Ladestusest pärit vanimad stromatiliidid (lubiainest moodustis).
-
-
Elu tekkis veekeskkonnas, kuid pole kindel kas elu Maale jõudis kosmosest või tekkis see siin ise.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
Ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka välja surnud organismirühmi.
-
Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis eksisteerivad tänapäevani. Ilmus palju selgrootuid organisme. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (nt tigudel koda).
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäevani. Seda ajastut tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid Üksteise järel selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
Rikkalik elustik. Esimesed maismaa taimed. Ajastu algul oli kliima soe, kuid lõpu poole toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind oli kuni 100m. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Ringi ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid ka asustama esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik.Paljud kalad kasvasid suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli taimestik hõre ja madal siis selle ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgrootud.
-
Maapinda katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. tekkisid kivisöelademed. Ühelgi teisel ajastul pole tekkinud nii palju kivisütt. Maismaal elas tohutult palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli Edaphosaurus, ta võis olla 4meetri pikkune. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% liikidest kadus.
-
Elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, taastumiseks kulus elustikul kuni 10miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokotillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul havinesid dinosaurused ja paljud teised liigid- peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidisadu.
-
Algas lindude ja loomade kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas jahenema.
-
-
Ilmusid inimese vahetud eelased. Ajastu jooksul surid välja paljud imetajaliike ja linnuliike: mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
Mandrite geograafia ja loomastik kujunes välja tänapäevaseks. Levima hakkasid maod,konnad ja laululinnud, sammuti rotid ja hiired. Inimahvide teke. Kliima jahenes tunduvalt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
