-
Kestus 4,6mld kuni 4mld. Maa tekkimine. Vulkaaniliselt väga aktiivne. Meteoriidisajud, tekkis Maa kaaslane Kuu. Selle lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.
-
Kestus 4mld kuni 2,5mld. Esimesed üherakulised organismid. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Kujunesid kihilised moodustised. Bakterifossiilid.
-
Kestus 2,5mld kuni 542 miljonit. Esimesed mitmerakulised organismid. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, nende hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka välja surnud organisirühmi.
-
Kestis 542mln kuni 485mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja peamised loomhõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Esimesed kalad.
-
Kestis 485mln kuni 443mln. Esimesed maismaataimed. Troopikameredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul, aga toimus kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kestis 443mln kuni 419mln. Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestis 419mln kuni 359mln. Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik. Esimesed metsad, kahepaiksed, selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maal hakkama saama. Esimesed putukad.
-
Kestis 359mln kuni 299mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestis 299mln kuni 252mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus 95% Maa asustanud liikidest.
-
Kestis 252 kuni 201mln. Ilmusid esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks looma rühmaks maismaal. Esimesed imetajad.
-
Kestis 252mln kuni 66mln.
-
Kestis 201mln kuni 145mln. Dinosaurused,imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesedlinnud,krokodillid ja kilpkonnad.Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.
-
Kestis 145mln kuni 66mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kuni toimus järjekordne väljasuremine. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestis 66mln kuni 23mln. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske,troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema.
-
Kestis 66mln kuni 2,5mln.
-
Kestis 23mln kuni 2,5mln. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestis 23mln kuni 2,5mln. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad. Välja surid paljud imetajad - mammutid, karvased ninasarvikud jne, ka paljud linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
Kestis 542mln kuni 252mln.
