-
Hadaikum algas Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustasid ookeanid.
-
Meredes arenesid esimesed üherakulised organismid.
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist ning selle ajaloli Maa ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmasid.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Vetikate hulk kasvas. Kujunesid välja röövloomade jõulised lõuad ja hambad.
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ja see põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist ja ka loomad. Esimesed maismaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
-
Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Pangea hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega ja seal olid ülekaalus roomajad, kes said selliste raskete tingimustega kõige paremini hakkama. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilumusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed ja maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja - ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus.
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks aj liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algus oli sooja ja niiske kliimaga, kuid siis kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid, kes olid inimese eellased. See aeg tõi ka kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eelased(homod), kellest kujunesid välja tänapäevased inimesed ehk Homo sapien`sid. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, dodod ja moad.
