-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Hadaikum algas Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustasid ookeanid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid esimesed üherakulised organismid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist ning selle ajaloli Maa ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmasid. -
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Vetikate hulk kasvas. Kujunesid välja röövloomade jõulised lõuad ja hambad. -
530 BCE
Esimesed kalad
-
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ja see põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
450 BCE
Inimahvide teke
-
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
Taimed jätkasid maismaa asustamist ja ka loomad. Esimesed maismaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed. -
390 BCE
Esimesed metsad
-
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
Pangea hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega ja seal olid ülekaalus roomajad, kes said selliste raskete tingimustega kõige paremini hakkama. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
220 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
Ilumusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
150 BCE
Esimesed linnud
-
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed ja maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja - ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus. -
130 BCE
Esimesed roomajad
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks aj liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algus oli sooja ja niiske kliimaga, kuid siis kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid, kes olid inimese eellased. See aeg tõi ka kaasa korduvaid jäätumisi. -
Period: 2 BCE to
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eelased(homod), kellest kujunesid välja tänapäevased inimesed ehk Homo sapien`sid. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, dodod ja moad.
