-
Kestvus: 4,6 mld - 4mld aastat tagasi. Maa teke, maad tabasid sagedad meteoriidisajud. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, kujunes välja algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid
-
Kestvus: 4 mld - 2,5 mld. Arhaikumi meredes arenesid agelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliinid-tsüanobakterid; bakterifossiilid.
-
Kestvus: 2500 mld-542 mln. Tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanite pinnakihis. Sel ajal toimus mitu jäätumist, mil maa oli ulatulikult jääga kaetud.
-
Kestvus: 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid ja looma hõimkonnad, kalad; kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
Kestvus: 485-443 mln. Tekkisid esimesed maismaataimed, troopikameredes rikkalik elustik, ajastu lõppes jääajaga, ookeani pinna alanemine 100 meetrit, mereelustiku massiline suremine.
-
Kestvus: 443mln-419, Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaal alustasid asutamisega loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestvus: 419-359 mln. Rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Tekkisid esimesed kahepaiksed ning metsad.
-
Kestvus: 359-299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestvus: 299-252 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea. Mandri kallas oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest.
-
Kestvus: 252-201 mln. Elustik oli liigivaene; taastumiseks kulus 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid peamine loomarühm maismaal.
-
Kestvus: 201-145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. llmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid.
-
Kestvus: 145-66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, dinosauruste väljasuremine.
-
Kestvus: 66-23 mln. Algas lindude ja loomade kiire evulutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Kliima oli soe ja niiske ning kasvas palju troopilisi metsi. Seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid rohumaad, preeriad ja savannid.
-
Kestvus: 23-2,5 mln. Mandrite geograafia, looma ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Kliima jahenemine tõi kaasa jäätumisi.
-
Kestvus: 2,5 mln-0 mln. Ilmusid inimese vahetud eelased, kelle evulutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
