-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maaga põrkus kokku suur taevakeha.
-
-
Esimene elu planeedil maa. Esialgne elu koosnes maal üherakulistest.
-
-
Mitmerakuliste organismide teke võimaldas tekkida palju kompleksemaid organisme. See andis palju paremaid eeliseid ellu jäämises.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, Peale käsnade olemasolu tekkisid ka paljud uued selgrootute rühmad; käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
Ookeanides hakkasid ujuma esimesed kalad.
-
Kliima oli soe, kuid ajastu lõpus hakkas kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Tekkisid esimesed maismaataimed, mis oli tohutu suur muudatus Maa ajaloos.
-
Esimesed lihtsa ehitusega maismaataimed ning maismaaloomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kalade tippaeg. Elu arenes nii meredes kui ka maismaal. Tekkisid vihtuimedega kalad, keda peetakse kahepaiksete eellasteks. Kliima oli palav ning kuiv.
-
Tekkisid esimesed metsad
-
Tekkisid esimesed kahepaiksed
-
Karbonis katsid maismaad võimsate metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusd esimesed roomajad. Üleujutatud aledal surnud puudest kujunes kivisöelademed.
-
Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega.
-
Selle ajastu elusti oli alguses üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine, mis andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Tekkisid esimesed imetajad.
-
Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsadega.
-
Tekkisid esimesed linnud.
-
Arenesid uued imetajad ja linnud. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Tekkisid esimesed õistaimed
-
Pärast massilist liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
-
-
-
Dinosaurused surid välja.
-
Sel ajal kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
-
Tekkisid esimesed inimahvid.
-
Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Inimesed on põhjustanud paljusid liike välja surema.
