-
Planeet Maa kujunemine. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ja selle lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär, moodustusid ookeanid.
-
Maakoor oli juba olemas. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arenema hakkasid stromatoliidid-mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ning purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Toimusid jäätumised. Ilmusid pehmekehalised hulkraksed organismid.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja need olid toiduks loomastikule. Ilmusid mitmed selgrootute rühmad.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga, mis omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning muutis paljud madalmered kuivaks maaks. Elualade vähenemine põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaataimed olid väiksesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Ajastu alguses oli maismaataimestik madal ja hõre. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid metsad, kus kasvasid osjade, koldade, sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea ja seda ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes kuni 95% Maad asustanud liikide väljasuremisega.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ihtüosauruseid ja plesiosaurusi. Meredeselasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimus massiline väljasuremine. Selle käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes ja see tõi kaasa jäätumisi.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ning linnuliike.
