-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane kuu.
-
-
-
Selle aja jooksul kujuneb välja esimene mitmerakuline organism
-
Maa külmub uuesti ,,Lumepall Maa" kujul.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul oli kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanamine.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja kahepaiksed- selgroogsed.
-
-
Umbes sel ajal elab teadaolevalt vanim putukas. Mõnel taimel arenevad puitunud varred.
-
Vanim kivistunud puu pärineb sellest perioodist
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöesademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
-
-
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed roomajad.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid ükshaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued liigid. Meteoriidiplahvatuse tagajärjel surid dinosaurused välja.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased meredes. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem jahenes.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said sellel ajastul tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Suur Pauk lõi kogu meie universumi, see hõlmab päikest, planeete ja meie päikesesüsteemi.
-
Kuu kokkupõrge Maaga mõjutas oluliselt kliimat, ookeane ja elu Maal.
-
Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse. Kõrge temperatuuri tõttu hoiti kogu vett atmosfääris aurudena.
-
Gaaside pidev vabanemine litosfäärist. Kemosünteetilised bakterid ilmuvad Maale mõnda aega vahemikus 3,9-3,5 miljardit aastat tagasi. Elu hakkab atmosfääri muutma.
-
3.8 miljardit aastat tagasi algas arvatavasti maal elu
-
Vanimad üherakuliste organismide fossiilid pärinevad sellest ajast
-
Viirused on selleks ajaks olemas kuid need võivad olla sama vanad kui elu ise.
-
Elu areng ja kasv suurendab hapniku hulka atmosfääris <1%-lt 21%-le. 500 miljonit aastat tagasi tasandub atmosfääri hapniku kontsentratsioon.
-
Maa külmub, see võis olla esimene ,,Lumepalli Maa," mis võis olla tingitud vulkaanilise aktiivsuse puudumisest.
-
Ilmusid esimesed vahetud eellased. Surid välja imetaja- ja linnuliigid
