-
Kestus 4,6 mld kuni 4mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille nimi oli Theia. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. On pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Elu tekkis veekeskkonnas. -
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmad. -
-
Üksikud rakud hakkasid moodustama kolooniaid kuni oli igal rakul või rakukoloonial omad ülesanded, moodustades mitmerakulisi organisme. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid ka paljud selgrootute rühmad, näiteks käsndad ja lülijalgsed. -
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas olid ka tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. Temperatuur oli kõrge, kuid stabiilne. -
Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgrooksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putkatel arenes ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit. -
Maismaa liigid arenesid edasi aina suuremateks ja keerukamateks organismideks. Suurem osa maal elavatest loomadest olid synapsid, kes ei olnud veel päris dinosaurused, kuid areneseid nendeks hiljem. Ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Esinesid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. -
Esimesed dinosaurused meenutasid välimuse poolest roomajaid, kuid hiljem linde. Dinosauruste kehasid katsid suled või karvad. -
Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad. Peamiseks põhjuseks - meteoriidiplahvatus. -
-
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
Õistaimede ilmumisega varasel kriidi ajastul, tekkisid ka nende tolmendamiseks esimesed mesilased. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni aluse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad. -
-
Dinosauruste väljasuremine on kõige viimasem massiline väljasuremine Maa ajaloos. -
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kliima sarnanes keskmiselt praegusega, kui hakkas külmenema. Selle ajastu loomaliigid hakkasid sarnanema aina rohkem tänapäeva liikidega. Tekkisid esimeste inimlased. -
Inimahvide teke. -
Kvaternaari ajastu alguses imusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. Paljud järgnevad muutused Maal on põhjustatud inimestest.
