-
Maa teke. Kestus 4,6 kuni 4 mld aastad tagasi.
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Maa oli vulkaanilise aktiivne, selles perioodis on säilinud kivimeid Kröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Ajakonna lõpul tekkivad maakoor vara atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkab kokku suure taeva keha tekkib Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Kujunesid vetikate toimel kihilised moodustuseid, bakterifossiil, stromatoliidid jne.
-
-
Esimesed veeloomad olid väikesed ja pehmed käsnad ja meduusid. Aja jooksul hakkasid nende järeltulijad oma keha ümber Koda ehitama ning kujunesid ka selgrootud loomad, kes kasvatasid oma keha ümber kooriku.
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Vastavalt ühele kõige aktsepteeritud hüpoteesile hakkasid mitmerakulised organismid end kolooniates või sümbiootilistes suhetes rühmitama. Järk-järgult läbis iga rakk spetsiifiliste ülesannete spetsialiseerumisprotsessi, suurendades sõltuvust oma partneritega.
-
Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
-
-
-
-
Lihtsatest üherakulistest organismidest arenesid miljonite aastate jooksul keerukamad, paljudest rakkudest koosnevad organismid. Esimesteks selgroogseteks loomadeks olid kalad, kes kujunesid välja umbes 500 miljonit aastat tagasi. Sel ajal oli meredes juba palju erinevaid taimi ja loomi, kuid maismaa oli veel tühi.
-
-
Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi.
-
-
-
Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Ilmusid esimesed kahepaiksed — selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
-
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest juuraajastu algul umbes 220 miljonit aastat tagasi; meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Esimesi lindu nimetatakse “Archaeopteryx lithographica”.
-
-
Algelised roomajad olid tegelikult roomajate ja kahepaiksete vahevorm.
-
Kriiti ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
-
-
-
-
Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kujunesid rohumaad — preemiad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi, kus hakkasid ilmuma nt jänesed.
-
-
-
Neogeeni ajastu: Aafrikas ilmusid varased hominiidid — inimese eellased.
-
