New timescale reveals the origin and history of life on earth

Geokronoloogiline skaala Mikk A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor ja atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid. On säilinud ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Mitu suurt jäätumist, Maa ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kiire evolutsioon. Kasvas vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel kujunes mineraalne teos.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Rikkalik elustik soojades troopikameredes. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe kliima, ajastu lõpul jääaeg. Tänu jääajale toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes korallriffide teke. Primitiivsed kalad. Taimed arenesid maismaal edasi, esimesed maismaaloomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Šelfimeredes arenesid riffid. Kalad kasvasid suuremaks. Tekkisid esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal võimsad metsad, tänapäeva taimede suured eellased. Surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Maismaal palju lülijalgseid, esimesed lendavad putukad ja esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangea, mille keskel oli kõrb. Maismaal peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpul suur väljasuremine, kuni 95% ulatuses.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ajastu algul elustik liigivaene. Tekkisid esimesed dinosaurused, kes jäid järjekordse väljasuremise tagajärjena peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate ülekaal. Esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Meredes tänapäevast tüüpi kalad. Palju paljasseemnetaimi.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, hakkasid maismaataimestikus domineerima. Maismaal valitseid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamus imetaijaid maismaal, vaalade eellased meredes. Esimesed primaadid. Ajastu algul soe, pärast jahenes. Tekkisid metsi asendavad preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Jahenes kliima, korduvad jäätumised, poolustele jääkate.
  • Hominiitide teke
    14 BCE

    Hominiitide teke

    Tekkisid esimesed inimeste eellased
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimeste vahetud eellased, perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetajad ja linnud tänu inimtegevusele.