-
Hadaikum kestis 4,6mld-4mld aastat tagasi.
Algas Maa kujunemisega.
Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
Kivimid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4.5mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiilid. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfäärisja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skele-
tita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii täna-
päevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja sur-
nud organismirühmi. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, mis lõppes jääajaga, Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ligi 100 m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Vara-
sed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning
kasvasid niisketel, sageli leujutatavate. aladel. Maismaad
hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik pöhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede
ärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad
suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suu-
reks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Kui algul oli maismaataimestik veel madam ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama. -
Võimsad metsad, milles kasvasid tänapäevaste sõnajalgade ja teiste taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutunud alade metsade surnud puidust kujunesid välja kivisöelademed. Maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega kus va,itses karm kliima. Maismaal elasid roomajad, kes suutsid kuivas kõrbes ellu jääda. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal asustunud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega. -
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ammoniitide ja rudistidega. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad, linnud ja hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajastul Maa kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes poolustel jääkatte. -
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Toimus paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine.
Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.