-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid ehk kihilised moodustised. Säilinud on palju bakterifossiile. Tahke maakoor tekkis arhaikumis, kuid kuid selle algupoole ei olnud veel päris jäik. Tollaaegne atmosfäär ei neelanud osoonikihi puudumise tõttu ultraviolettkiirgust. -
-
Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised. Atmosfääri vabanes esmane hapnik. Üherakulised organismid olid esimesed tuumaga organismid ja sarnanesid algloomadega. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. Eukarüootide areng. -
-
Esimesed hulkraksed vetikad, mis varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. -
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Tekkisid esimesed kalad, skeletiga organismid ja rohkelt trilobiite. -
-
-
Kestvus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik ( käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. AJuastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire muutumine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.. See põhjustas omakorda elualade vähenemist, ja mereelustiku massilist väljasuremist. -
Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega ja vüikesed ja kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad maismaal olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestvus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiigmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestvus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid ja tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. lmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataimestikust. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust. -
Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
-
Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, kui ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvad jäätumisi. Poolustel kujunes välja jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.