-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Umbes 100 miljonit peale planeet Maa moodustumist põrkas planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Esimesed elusolendid, kelleks olid bakterid ja teised mikroorganismid tekkisid arvatavasti umbes 3,8 - 3,5 mld tagasi. -
Esimesed stromatoliidid (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimid) hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid võib ka tänapäeval kohata nt Austraalias. -
Kestus 2,5 kuni 0,542 mld aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis (tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele). Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
Vanim leitud eukarüoodi (ehk päristuumse on organismi, kelle rakud on päristuumset tüüpi) kivistis on 1,9 mld aastat vana. -
Proterosoikumi aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, seniajani teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline (selgrootu) nn Ediacara elustik. Vanimad fossiilid on 560 mln aasta vanused. -
-
-
Kestus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine ehk saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda karpidel ja tigudel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest. -
-
-
-
Kestus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine, mille põhjustas jäätumine ehk ookeanipinna alanemine, mis muutis madalmered kuivaks maaks. -
-
Kestus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks. Devoni jooksul toimusid suured muutused ka maismaal, kui ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
-
-
Kestus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katvates võimsates metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel (mererannikutel ja jõejalamitel) kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis teiste geoloogiliste ajastutega võrreldes kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. -
Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalühijalgne Maa ajaloos (kuni 2,6 meetri pikkune). -
Permi ajastul elanud Edaphosaurus oli üks varasemaid suuri taimetoidulisi roomajaid (kuni 4 meetri pikkune). -
-
Kestus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Maismaaloomastiku hulgas olid tugevas ülekaalus roomajad, kes suutsid ainsana sellistes tingimustes hakkama saada. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
-
Kestus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üpris liigivaene, sest taastumiseks permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
Tänu triiase ajastu lõpul toimunud järjekordsele suurele väljasuremisele muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal -
Pildil olev Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imeetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Kestus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid -ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Esimene lind oli ürglind Archeopteryx.Ta jagas tunnuseid oma dinosaurustest esivanematega. -
Kestus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävis palju liike. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Archefructus on üks vanim teadaolev õistaim. -
-
-
Kestus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Peale dinosauruste ning hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Neogeenis jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid loomastiku ja taimestiku põhijooned ning samuti ka mandrite geograafia. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning ka rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eelased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima märgatavalt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4,5 miljonit aastat tagasi. -
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i ehk tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvarternaari ajastu jooksul on välja surnud palju erinevaid imetaja- (nt: mammutid ja karvased ninasarvikud) ning linnuliike (nt: dodod ja moad). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
