-
Kestus: 4,6 mld-4,0 mld. Algas maa kujunemisega. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Maal sagedased meteoriidisajud. 100 miljonit aastat päarst Maa tekket kokkupõrge suure taevakehaga, tekkis Kuu. Lõpus kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning kujunesid ookeanid.
-
Kestus: 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algsed eluvormid. Säilinud on vähesed mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, säilinud on ka bakterifossiile.
-
Kestus: 2,5-0,542 mld aastat tagasi. Atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
-
Kestus: 542-485 miljonit aastat tagasi.Tekkisid peamised organimide ehitustüübid, samuti suuremad loomahõimkonnad. Kasvas ka planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, Paljudel loomadel arenes ka mineraalne toes.
-
Kestus: 485-443 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Toimus massiline mereelustiku väljasurumine.
-
Kestus: 443-419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid esimesed rifid, ujusid pimitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asutama ka loomad.
-
Kestus: 433-419 miljonit aastat tagasi. Meredes rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskijad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.
-
Kestus: 359-300 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid suured metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad ja maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.
-
Kestus: 300-250 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud suure kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% kõigist maad asustanud liikidest kadus.
-
Kestus: 250-200 miljonit aastat tagasi. Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja uus väljasuremine andis neile võimaluse kasvada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Kestus: 200-145 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus: 145-66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
Kestus: 66-23 miljonit aastat tagasi. Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurematel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud preeriad ja savannid.
-
Kestus: 23-2,5 miljonit aastat tagasi. Maa hakkas omandama oma tänapäevast ilmet. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus: 2,5-0 miljonit aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
