-
Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellesst perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakooor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.
-
Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsevad kosmosesse. Kõrge temperatuuri tõttu hoitakse kogu vett atmosfääris auruna.
-
Toimub gaaside pidev vabanemine litosfääris. Alumises atmosfääris levivad veeaurupilved. Maale ilmuvad kemosünteetilised bakterid.
-
-
Elu areng suurendab hapniku hulka atmosfääris.
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suureneb hapnikusisaldus. Toimub mitu suurt jäätumist, mille tõttu Maa on ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpuks ilmub pehmekehaline elustik.
-
-
Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk, mis on omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmuvad üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine, mis lõppeb jääajaga. Jäätumine toob kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning toimub mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist. Maismaad hakkavad asustama ka loomad.
-
Troopikameredes elab rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks tekivad maismaale esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunevad kivisöelademed. Maismaal elab rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.
-
Tekib kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on peamiselt roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kaob kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ilmuvad esimesed dinosaurused, ajastu lõppedes surevad välja. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide arv ja karpide osakaal.
-
Ilmuvad esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestkus. Ookeanid ja mered on asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimub meteoriidiplahvatuse tõttu liikide massiline väljasuremine.
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jaheneb järkjärgult ning heitlehised taimed muutuvad valdavaks. Kujunevad ulatuslikud rohumaad, mis asendavad seniseid metsi
-
-
Mandrite geograafia omandab tänapäevase ilme. Laiemalt hakkavad levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemise tõttu on korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunevad jääkatted.
-
Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
