-
-
-
-
Tekkis organismide ehitustüübid. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Arenesid esimesed kalad. Ajastu kestus 542 mln-485 mln aastat tagasi.
-
-
-
Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 480 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik. Oli ka jääaeg. Ajastu kestvus 485 mln- 443 mln aastat tagasi.
-
Esimesed maismaaloomad tuhatjalgsed ja skorpionid ilmusid umbes 440 mln aastat tagasi. Meredes ujusid primitiivsed kalad. Ajastu kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi.
-
Esimesed kahepaiksed tekkisid 370 mln aastat tagasi. Maismaal arenesid esimesed metsad. Troopikameredes oli välja kujunenud rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riftid. Ajasti kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgil teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede arvukus, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli liigivaene. Elustiku taastumisele kulus ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasi vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Okkeanides elas rohkelt roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa olid tihedalt kaetud palajsseemnetaimedest koosnevate metsadega.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremis põhjuseks peetakse meteoriidiplahavatust.
-
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid masimaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eelased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja jääkate.
-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedused meteoriidisajud. Kujunesid maakoor
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
