-
Kujuneb planeet Maa umbes 4,6 biljonit aastat tagasi, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
-
-
Kuu tekkis kui Maad tabas Marsi suurune objekt. Maa gravitatsiooni tõttu tõmmati see objekt orbiiti ning see on seal sellest ajast saati püsinud. Kuu aeglustas Maa kiirust märgatavalt 6 tunnistelt päevadelt 24 tunnistele. Tänu Kuuga kokku põrkele sai Maa oma viltuse telje ning tänu sellele ka oma aastaajad.
-
Maa jahtudes veeaur kontsentreerus ja moodustas ookeanid ja teises veekogud, meredes arenesid algelised eluvormid, selllest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliigid, paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile
-
-
Fotosünteesivate tsünobakterite abil on suurenenud hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeani pinnakihis, mitu suurt jäätumist, rikastatud hapnikuga ilmusid keerulisemad eluvormid nagu hulkraksed, Maa osoonikiht oli paksenenud, enne osooni kihti oli elu vee alusega piiratud, sest vee kilbi kohal oli ohtlik kiirgus
-
Proterosoikumi lõpus ilmusid pehmekehalised ehk ilma skeletita organismid, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitus tüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest, seda perioodi tuntakse plahvatuse nime all, kasvas vetikate hulk, ilmusid käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed, käsijalgsed ja limused
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, meredes olid tänapäevalgi elavad odasabad, ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul algas jääaeg, ookeanipinna jäätumisega kaasnes massiline mereelustiku väljasuremine
-
Ordoviitsiumi ajal ilmusid esimesed maismaataimed. Need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutus aladel.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikade ehitatud rifid, meres ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, meredes ja järvedes elanud kalad (rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad, ilmusid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid suutelised ka maismaal lühikest aega olema
-
Maismaal kasvasid võimsad metsad, üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, mandri siseala oli kaetud kuuma kõrbega, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kõrbes elada, taimedest olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja meredes luukalad, ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% Maad asustanud liikidest
-
-
Ajastu alguse elustik oli liigivaene suure väljasuremise tõttu, väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat, kui kliima soojenes ja kuivemaks muutus kadusid vihmametsad ning algas dinosauruste ajastu, ajastu lõpul toimunud väljasuremile muutusid dinosaurused peamiseksloomarühmaks maismaal, ilmusid esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomaliigid, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanis elasid ihtsüsaurused ja plesiosaurused, meredes leidus tänapäevast tüüpi kalu, suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimede metsadega
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis levisid kiiresti ülekogu Maa ja tänu millele arenesid esimesed mesilased, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, maismaad valitsesid dinosaurused, ajastu lõpul toimunud massilisel väljasuremisel kadusid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt, peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust, mille tolmu pilv varjas Päikese ja selle tõttu temperatuur langes, mis põhjustas dinosauruste väljasuremise
-
Pärast dinosaurust väljasuremist algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon, enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse, kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ning valdavask muutusid heitlehelised taimed, kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi
-
-
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilma, hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased homoniidide esindajad, kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi,poolustel kujunes jääkate, inimesed on eksisteerinud ainult 0,004% ajast, mis Maa on eksisteerinud
-
Ilmusid inimese vahetud eelased, kelle evolutsioon Aafrikas on viinud tänapäevase inimeseni, paljud loomad nagu mammut ja karvane ninasarvik ning dodo ja moa surid välja
