-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ning ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga Theia. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterfossiile. -
-
Elu tekkis veekeskkonnas. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, terve Maa oli kaetud jääga. -
-
Toimus 2,4-2,3 mld aastat tagasi. Oluline muutus Maa eksosfääris. 100 miljoni aasta jooksul suurenes hapnikusisaldus atmosfääris kuni protsendini tänapäevasest tasemest, kuigi pole kindlust selle kohta, kui ühtlaselt see suurenemine toimus. -
Kuna suurenes hapnikusisaldus, arenesid organismid kiiresti, et uues keskkonnas ellu jääda. -
Ligikaudu 1,9 mld aastat tagasi. Eukarüootide tekkeviis ei ole veel selgunud, kuid see võis toimuda prokarüootide endosümbiooside tulemustena. Vanim eukarüoodi kivistis leiti USAst, Michiganist. -
Ediacara fauna oli esimene loomarühm, mis levis ülemaailmselt, kuid siiski põhiliselt külmaveelistel aladel. -
Elusorganismid hakkasid arenema ning võtma palju keerulisemaid vorme. Seda perioodi iseloomustasid ka korduvad merepinna muutused, korduv jahutamine, soojenemine või ühtlase ja sooja kliima kehtestamine, maakera pooluste suurenenud magnetiseerumine. -
Kestvus: 542 kuni 485 mln aastat tagasi
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, suurem osa
tänapäevastest loomhõimkondadest. Tekkisid esimesed kalad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
Kestvus: 485 kuni 443 mln aastat tagasi
Ilmusid esimesed maismaataimed. Toimus ka esimene jääaeg, mis põhjustas massilise mereelustiku väljasuremise. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. -
Kestvus: 443 kuni 419 mln aastat tagasi.
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, olid üldiselt väikesed ja lihtsa ehitusega, enamus kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, sh tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus: 419 kuni 359 mln aastat tagasi.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri siffe. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
Kestvus: 359 kuni 300 mln aastat tagasi
Maismaad katsid võimsad metsad - tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Sellel ajastul tekkis tohutult kivisütt üleujutatavatel aladel metsade surnud puidust. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad said lennuvõime ning maale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus: 300 kuni 250 mln aastat tagasi.
Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgmetsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpuks suri välja kuni 95% kõigist liikidest. -
-
Kestvus: 250 kuni 200 mln aastat tagasi.
Ajastu oli alguses väga liigivaene ja väljasuremisest taastumine võttis ligi 10 miljon aastat. Tekkisid dinosaurused ja 200 mln aastat tagasi esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestvus: 200 kuni 150 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestvus: 145 kuni 66 mln aastat.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataimestikus. Meres elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid (tuntud ka kui rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ning linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti. -
Kestvus: 66 kuni 23 mln aastat tagasi.
Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. -
-
Kestvus: 23 kuni 2,5 miljon aastat tagasi.
23 mln aastat tagasi sai mandrite geograafia, loomastik ja taimestik tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. 2,5 mln aastat tagasi tekkisid inimahvid ja välja surid paljud imetajad ja linnud. -
Kestvus: 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev.
Tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on palju imetaja- ja linnuliike välja surnud. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule.