Geokronoloogiline skaala Maria K

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi maa kujunemine,
Vulkaaniliselt aktiivne periood,
Sagedased metioriidi sajud,
Kivimeid leidub: Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Perioodi lõpul kujunesid: maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredest arenesid algelised eluvormid,
Pärit vanimad leitud mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

ehk Ürgeoon

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis olev hapnikusisaldus,
Maa oli oli ulatislikult kaetud jääga,

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

ehk agueoon

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid.
Kasvas planktiliste vetikate hulk,
Tekkised skelitiga organismid,
Röövlooomadele tekkisid lõuad ja hambad, seda nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks

Palesoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

ehk vanaaegkond

Odviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik,
Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine ning see lõppes jääajaga,
Ookeanide pind alanes 100m võrra ja muutis paljud madalemered kuivad maismaaks, mis tõi kaasa mereelu massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Selle ajastu soojades meredes kujunesid rifid,
Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid enamasti üleujutatud aladel,
Maismaad hakasid asustama ka maismaaloomad: meriskorpionid, skorpionid ja tuhatjalgsed

Devon

419 BCE

Paljud meresid ja järvi sustanud alad kasvad väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad,
Maismaa taimestik oli veel madalam ja hõredam, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad
Ilmusid esimesed kahepaiksed

Karbon

359 BCE

Karboni ajastu kliima oli tänasest kliimast soojem, kuid aja pikku see jahenes ja muutus võrdväärseks praegust oleva kliimaga.

Perm

299 BCE

Permi lõpus toimus üks suurimaid väljasuremislaineid, kus ligi 96% merelistest liikidest suri.

Triias

252 BCE

Taimedest kasvasid erinevad okaspuud.
Oli kolme kindlat liiki dinosauruseid, need kes elasid vees, need kes elasid maismaal ja need kes lendasid.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

ehk keskaegkond

Juura

201 BCE

Juura ajastul hakkas veetase tõusma ning tungis kiirelt maale jättes endast maha hunnikus merelisi setteid.
Sellel ajal ilmusid esimesed linnud, merikrokodiliid ja kilpkonnad
Ning taimkond oli peamiselt sõnajalad ja paljasseemnetaimed

Kriit

145 BCE

Õhus olev süsihappegaasi hulk vähenes ja õhk muutus läbipaistvamaks
Ajastu lõpus hävines hulgaliselt loomaliike
Teises pooles kujunesid välja katteseemne taimed

Paleogeen

66 BCE

Tekkis Himaalaja keskahelik
Imetajate kiire areng, ilmusid kiskjad ja Austraalias kukkurloomad

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

ehk uusaegkond

Neogeen

23 BCE

Jätkusid kontinentide kokkupõrked
Kliima hakkas külmenema, muututed sessioonsemaks
Ajastu lõpus hakkasid tekkima erinevad mandriliustikud

Kvanternaar

2 BCE

Sellel ajastul valitses jääaeg
Jääajal olid ka jäävaheajad
Maailma mere tase kõikus umbes 200m
Inimeste areng