-
Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi.
Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud.
Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Kuumade temperatuuride tõttu oli atmosfääris ainult veeaur.
Gaasid nagu heelium ja vesinik said atmosfäärist kosmosesse põgeneda. -
Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile -
Veeauru pilved olid tavapärased madalamas atmosfääris.
Elu teke hakkas atmosfääri mõjutama. -
-
Elu evolutsiooni tõttu suurenes hapniku protsent <1% 21%-ni.
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse abil suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. -
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Taimed jätkasid maismaa asustamist.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
Esimeste maismaaloomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
Algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean.
Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Elustik oli üsna liigivaene, permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat.
Ilmusid esimesed dinosaurused.
Samuti ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajajaid.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid.
Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.
Ilmusid esimesed primaadid.
Alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
Ajastu jooksul jahened Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
Poolustel kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni.
Ajastu jooksul on välja surnud imetajaliike (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
