-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stormatoliidid. Paljudes stormatoliidides on säilinud ka bakterifossile.
-
-
Suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välasurnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Rikkalik elustik. Valdavalt soe kliima, ajastu lõpus jahenes, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojad mered. Kujunesid rifid. Primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja maismaad asustasid esimesed loomad.
-
Troopika meredes rikkalik põhja elustik. Šelfimereede äärealadel suured rifid. Meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed
-
Maismaal arenesid võimsad metsad, kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elutses rohkesti lülijalgseid ja tulid esimesed lennuvõimelised putukad. Esimesed roomajad.
-
Hiidmanner Pangae. Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal kuiv kõrb. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Lõpus suri 95% Maad asustanud liikidest välja.
-
Elustik liigivaene, esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemne taimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataismestikus. Ookeanides ja meredes rudistid.Maismaal dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased elasid meredes. Esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske. Troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Peale kliima jahenemist valdavad heitlehelised taimed. Ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, hiired, rotid. Tänapäevased imetajad ja linnud. Varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
