-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäaar. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Arenesid algsed eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid
-
-
-
Suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning trilobiitidel välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon-- evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
-
-
rikkalik elustik soojades troopikameredes, tekkisid esimesed maismaataimed, soe kliima, lõppes jääajaga, mereelustiku massiline väljasuemine.
-
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, loomad alustasid maismaa asustamist.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks
-
-
-
maismaa kaetud võimsate metsadega, kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lühijalgseid.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
-
Väljasuremise tõttu elustik liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, roomajad, kahepaiksed vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Enamus maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Õistaimed hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
-
-
-
Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, kellest enamus elasid maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima alguses soe ja niiske. Seejärel hakkas järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.Ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes ja see tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
