-
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha
-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Gröönimaalt, Kanadast, ja Austraaliast.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
-
Tsünobakterite fotosünteesimise tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu ulatuslikku jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik.
-
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Sooja kliima lõpetas jääaeg. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
-
Kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate ehitatud rifid. Primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja loomad alustasid maismaa asustamist.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Kujunesid kivisõelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangea ja selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppedes suri kuni 95% maad asustanud liikidest välja.
-
Elustik oli väljasuremise tõttu liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed kroodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Õistaimed hakkasid kiiresti domineerima kogu maismaa taimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüsosauruste, ammoniitide ja rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
-
-
Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised romajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, kellest enamus elasid maismaal. Tekkisid vaalade eellased asusid elama meredesse. Algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima konnad, maod, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenemine tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
Imusid inimese eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkeni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajate- ja linnuliike.
