-
4600-4000 mln a eKr. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kuu teke. Kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
4000-2500 mln a eKr. Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vainmad leitud stromatoliidid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
2500-542 mln a eKr. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik.
-
542-485 mln a eKr. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
485-443 mln a eKr. Troopikameredes rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, toimus massiline mereelustiku väljasuremine.
-
443-419 mln a eKr. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning primitiivsed kalad. Taimed kasvasid enamasti niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
419-359 mln a eKr. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkisjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmused esimesed kahepaiksed.
-
359-299 mln a eKr. Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisõelademed. Ilmusid esimesed roomajad. Maismaal rohkesti lühijalgseid, tekkisid esimesed roomajad, osadel putukatel tekkis lennuvõime.
-
299-252 mln a eKr. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega: kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
252-201 mln a eKr. Ilmusid esimesed dinosaurused. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
201-145 mln a eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja varem levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
145-66 mln a eKr. Tekkisid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
66-23 mln a eKr. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
23-2,5mln a eKr. Mandrid, loomastik ja taimestik said tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
2,5 mln a eKr. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.