-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Praegu jaotatakse Arhaikumi neljaks aegkonnaks: neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum, eoarhaikum.
-
-
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Kambriumi ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest sh kalad. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes kiire jahenemisega, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookeanipinna suurenemise ning muutis paljud madalmere taimed maismaataimedeks.
-
Soolastes meredes arenesid käsnade, korallide, lubjavetikate ehitatud rifid. Niisketel aladel elasid väiksed ja lihtsa ehitusega maismaataimed. Maismaad hakkasid asutama ka esimesed loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid).
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel suured rifid. Veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid ka esimesed kahepaiksed (roomajad).
-
Karboonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel tekivad surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, esimestel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.
-
Tekib hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Ülekaalus maismaal olid roomajad kuna nad pidasid elutingimustele kõige paremini vastu. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõpeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kaob kuni 95% kõigist liikidest.
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest Permi ajastu lõppes ajaloo suurima liikide väljasuremisega, mille tõttu kulus elustiku taastumiseks kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja loomad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas palju merelisi roomajai ning meredes leidus juba ka tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, kes vallutasid maismaa ökonišid ning hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Kriidi lõpus toimub meteoriidiplahvatus mille tõttu algab massiline väljasuremine mille käigus hävisid dinosaurused,merelised roomajad jt.
-
Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suurimaks ja liigirikkaimaks rühmaks, suurem osa neist elas maismaal. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, planeeti katsid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandavad tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud samuti ka rotid ja hiired. Aafrikas hakkasid ilmuma varased homiidid-inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt ning tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekonna Homo esindajad. Välja surid palju looma- ja linnuliike (mammut, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
