-
Kestus 4.6mld kuni 4mld aastat tagasi.
Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi ehk ürgeooni ajavahemikus loetakse 4,55 kuni 2,55 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikum ladudest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Proterosoikum ehk agueooni perioodiks loetakse 2500 kuni 542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutugevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimus ka mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus ka nn Ediacara elustik.
-
-
Kambriumi periood- 541 kuni 485 miljonit aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organimside ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Ilmusid esimesed kalad. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes, nt: koda tigudel.
-
-
-
Ordoviitsium- 485-443 miljonit aastat tagasi.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, see tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Siluri periood- 443 kuni 419 miljonit aastat tagasi.
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad, esimesed olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Devoni periood- 419 kuni 358 miljonit aastat tagasi.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, oksnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid kihtpoorsed, korallid ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ja nad olid tollaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed, selgroogsed. -
Karboni periood- 359-299 miljonit aastat tagasi.
Karboni maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Permi periood- 299 kuni 251 miljonit aastat tagasi.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Triiase periood- 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi.
Ajastu algus oli üsna liigivaene, sest permi ajastus suurimast väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Juura periood- 199 kuni 145 miljonit aastat tagasi.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja pleisiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kriidi periood- 149 kuni 65 miljonit aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimetikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi perioodi lõpus toimus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine põhjus- meteoriidiplahvatus. -
-
Paleogeeni periood- 65 kuni 23 miljonit aastat tagasi.
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad enamasti elasid maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid laiuskraadidel. Siis hakkas aga kliima järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seal kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, need asendasid seniseid metsi. -
Neogeeni periood- 23 kuni 2,6 miljonit aastat tagasi.
Mandrite geograafia ning ka loomastiku ja taimetiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad, samuti ka rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kvaternaari periood- algas 2,5 kuni 0,005 miljonit aastat tagasi ja kestab siiani.
Sel ajastul ilmnesid inimese vahetud eellased. Suri välja palju imetajaid( mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
