Geokronoloogiline skaala Lizett R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6mld kuni 4mld aastat tagasi.
Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi ehk ürgeooni ajavahemikus loetakse 4,55 kuni 2,55 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikum ladudest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueooni perioodiks loetakse 2500 kuni 542 miljonit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutugevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimus ka mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus ka nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi periood- 541 kuni 485 miljonit aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organimside ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Ilmusid esimesed kalad. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes, nt: koda tigudel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanaerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

488 BCE

Ordoviitsium- 485-443 miljonit aastat tagasi.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, see tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri periood- 443 kuni 419 miljonit aastat tagasi.
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad, esimesed olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoni periood- 419 kuni 358 miljonit aastat tagasi.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, oksnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid kihtpoorsed, korallid ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ja nad olid tollaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed, selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Karboni periood- 359-299 miljonit aastat tagasi.
Karboni maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis ka lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi periood- 299 kuni 251 miljonit aastat tagasi.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

251 BCE

Triiase periood- 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi.
Ajastu algus oli üsna liigivaene, sest permi ajastus suurimast väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

199 BCE

Juura periood- 199 kuni 145 miljonit aastat tagasi.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja pleisiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kriidi periood- 149 kuni 65 miljonit aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimetikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi perioodi lõpus toimus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine põhjus- meteoriidiplahvatus.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

65 BCE

Paleogeeni periood- 65 kuni 23 miljonit aastat tagasi.
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad enamasti elasid maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid laiuskraadidel. Siis hakkas aga kliima järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seal kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, need asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Neogeeni periood- 23 kuni 2,6 miljonit aastat tagasi.
Mandrite geograafia ning ka loomastiku ja taimetiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad, samuti ka rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari periood- algas 2,5 kuni 0,005 miljonit aastat tagasi ja kestab siiani.
Sel ajastul ilmnesid inimese vahetud eellased. Suri välja palju imetajaid( mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.