-
Kestvus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitidest on säilinud on ka bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jäätunud. ..... -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus rööv- ja saakloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega ookeanipind alanes 100m võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks.
-
Kujunesid rifid ja vees ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal kasvamist. Maismaataimed olid sageli väikesed ja lihta ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Paljud meresid ja järvesid asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimsed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed
- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aegaka maismaal hakkama saama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavtel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mia ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada sellistes tingimustes. Taimestikus suurenes paljasaseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95%kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. OOkeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ilmusid esimesed mesilased. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meentutavate karpidega. Meredes oli raide kõrgaeg. Maismaal valitsesid dinosaurused , arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paloegeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed kassid ja jänesed. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esmised primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimsetiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid inimese eellased- homoniidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasakorduvaid jäätumisi. Poolustel kujune jääkate.
-
Ilmusid inimesed eellased. Paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvi ) ja linnuliigid (dodo, moa) on aja jooksul väljasurnud. Mitmete loomade väljsuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
