Geokronoloogiline skaala Lisette Hõbejärv BK

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitidest on säilinud on ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jäätunud. .....

Proterosoikum egk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus rööv- ja saakloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega ookeanipind alanes 100m võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid ja vees ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal kasvamist. Maismaataimed olid sageli väikesed ja lihta ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Paljud meresid ja järvesid asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimsed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed
- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aegaka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavtel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mia ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada sellistes tingimustes. Taimestikus suurenes paljasaseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95%kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. OOkeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ilmusid esimesed mesilased. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meentutavate karpidega. Meredes oli raide kõrgaeg. Maismaal valitsesid dinosaurused , arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paloegeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed kassid ja jänesed. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esmised primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimsetiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid inimese eellased- homoniidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasakorduvaid jäätumisi. Poolustel kujune jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimesed eellased. Paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvi ) ja linnuliigid (dodo, moa) on aja jooksul väljasurnud. Mitmete loomade väljsuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.