-
Kestvus 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud, sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Tahke maakoor tekkis Arhaikumis, kuid selle algupoole ei olnud veel päris jäik. Jäigas maakoores esinevad murrangud, kuid Arhaikumi kivimitest pole murranguid leitud.
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk: vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule, Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tol ajal tippkiskjad. Muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre,aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt, kui karboni ajastul ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul.Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad!!!!
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad, kellele need elutingimused sobisid. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.Enamik imetajaid elasid maal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod,konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul välja surnud palju imetaja- ( mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
-
