-
Kestus 4.6 mlj kuni 4 mlj aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniline aktiivne, maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mikroorganismid ja mitmesuguste vetikate kihilised moodustised.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mikroorganismid ja mitmesuguste vetikate kihilised moodustised.
-
Atmosfääris ja pinnasekihis surenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekaeline, mille hulka võis kuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima li valdavalt soe. Ajastu lõpil toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mille tõttu langes ookeani piir 100m ja paljud madalmered muutusid maismaaks. massiivne mereelustiku väljasuremine.
-
Kujunesid erinevad riffid, ujusid primitiivsed kalad. taimed asustasid maismaad. Varajased maismaataimed olid väikese ja lihtsa ehituega, ning kasvasid niisketes/üle ujutatud alades. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. esimesteks olid: tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelstik ja šelfimerede äärealadele kujunesid suured riffid. Osad kalad kasvasid suurteks ja neist kujunesid tippkiskjad. Devoni lõpuks olid maismaal esimesed metsad, ning tekkisid ka esimesed kahepaiksed ja roomajad kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.
-
Maismaad katsid võimasad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli katetud kuiva kõrbega, milles oli karm kliima.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Perma ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega, milles kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Maimaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul olnud massilises väljasuremises hävisid dinosaurused. peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. imietajatest kujunes suur liigirikas rühm. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellaed asusid elama meredesse. esimesed primaadid. algusel oli soe ja niiske kliima. troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. kujunesid ulatusliud preeriad, mis adendasid seniseid metsi
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. levima hakkasid maod, konnad, lalulinnud, samuti rotid ja hiired. kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. aafrikas ilmusid varajased hominiidid- inimese eellased. maakliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. poolustel kujune jääkate
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). loomade välja suremisega seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
