-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
10 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid esimesed algelised üherakulised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
-
Atmosfääris ja ookeanides suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimus ka mitu suurt jäätumist, Maa oli sel ajal ulatuslikult jääga kaetud. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik (ilma skeletita olendid), mille kulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Samuti tekkis suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Suurenes planktiliste vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limuskid. Röövloomadel kujunesid välja jõulised lõuad ja hambad, saakloomadel mineraalne toes või tugev välisskelett. Seda nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100 m). Madalamad mered muutusid maismaaks ja see põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
-
Meres kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.
-
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvas tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, ja mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes hakkama saada. Suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
-
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurused ja plesiosaurused). Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast oli suurem osa kaetud palajasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega,ning ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilises väljasuremises, mille üheks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus, hävisid dinosaurused, paljud mereelukad jt.
-
-
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske ning kasvasid troopilised metsad, kuid siis kliima jahenes ning valdavaks kujunesid heitlehised taimed. Ulatuslikuks kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid (inimese eellased). Maa kliima jahenes ja see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (Homod), kellest kujunesid evolutsiooni käigus tänapäevased inimesed Homo sapiens'id. Sellel ajastul surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod ja moad. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha suureneva mõjuga planeedi elustikule.
-
Praegugi jätkuv geoloogiline ajastu.
