Geokronoloogiline skaala Leppnurm

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestus - 4,6mld at. Algas planeet Maa kujunemisega. Oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi ajal kujunesid välja algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.

Arhaikum e ürgeeon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Kestus - 4mld at. Meredes arenensid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vainmad leitud stromatoliidid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kestus - 2,5 mld at. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus seni vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestus - 542 mln at. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus - 485 mln at. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Kestus - 443 mln at. Kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Timed jätkasid maismaa asutamist. Taimed kasvasid enamasti niisketel ja sageli üleujutatavel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419 mln-359 mln a.t. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Kestus - 350 mln at. Maismaal olid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Ilmusid esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.

Perm

300 BCE

300-250mln a.t. hiidmanner Pangea, siseala kõrb, maismaal ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemne taimed, meredes luukalad, lõppes ajaloo suurima väljasuremisega 95% liikidest.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66

Triias

250 BCE

Kestus 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu algus oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimus järgmine suur väljasuremine, mis andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Kestus 201-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kala. Maismaal tihedad paljasseemnetaimedest metsad.

Kriit

150 BCE

Kestus - 150 mld at. Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ookeanid ja mered olid asustatid plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega(rudistid). Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

66-23mln a.t. Tänu dinosauruste väljasuremisele imetajate ja lindude kiire evolutsioon, esimesed primaadid troopiline kliima hiljem jahenes, ulatuslikud rohumaad ja heitlehised taimed.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

23-2,5mln a.t. Mandrite geograafia loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, levisid maod, konnad, laululinnud, rotid hiired, ilmusid homoniidid kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2.5mln a.t.- tänapäev. ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad surid välja mitmed loomad mammut, karvane ninasarvik ja linnud dodo moa.