-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
-
-
Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Koosnes: veest, vesiniktsüaniidist, ammoniaagist, metaanist, väävlist, joodist, broomist, kloorist, argoonist.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidi (mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised) hakkasid arenema.
-
-
Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.
-
Toimus mitu suurt jäätumist, lõpus ilmus pehmekehaline elustik nn Edicara elustik.
-
-
Toimus plahvatus, mille tagajärjel tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Vetikad, mis olid toiduks selgrootutele. Esimesed kalad. Loomadele kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Esimesed maismaataimed, Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus tuli jääaeg, mille tagajärjel toimus mereelustiku massiline väljassuremine.
-
Kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Niisketel aladel jätkasid taimed kasvamist. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid suurimateks ning said tippkiskjadeks. Tekkisid esimsed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
-
Kasvasid osajde, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Tekkis hulganisti kivisütt. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilumised esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kõrbega, kus elasid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega.
-
-
Elustik on üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, oli peamine loomarühm maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal ning ilmusid esimesed imetajad.
-
Ilmusid esimesed linnud. Suurenes mereliste roomajate arv. Elasid tänapäevast tüüpi kalad.
-
Ilmusid esimesed õistaimed ja mesilased. Mered ja ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja karpidega. Arenesid uue linnu ja imetaja liigid. Suure väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Peamine põhjus- meteoriidiplahvatus.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Imetajate eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima järj-järgult jahenes ning valdaks muutusid heitelised taimed. Metsi asendasid rohumaad. Esimesed jänesed. Kasside teke
-
-
Mandrite geograafia, taimed ja loomad omandasid tänapäevased põhijooned. Laiemalt levisid maod, konnad,laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased homoniidid- inimese eellased. Kliima jahenes, poolustele kujunes jääkate.
-
Ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapaevase Homo sapiens`i tekkimiseni. Palju imetajaid- ja linnuliike suri välja.Väljasuremise seostatakse inimses mõjuga planeedi elustikule.
