Geokronoloogiline skaala Laura-Liis BK

Timeline created by Laura-Liis Pahk
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid sellest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule lomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudele loomadele kujunes mineraalne toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hamaste evolutsioonile.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagas. Soojade troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide jalubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419 mln kuni 359 aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kui devoni algul olimaismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestus 350 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsis võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukail tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Kestus 300 mln kuni 250 aastat tagasi. Tekkis hiidmanner, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestus 250 mln kuni 200 aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.Triiase ajastul ilmusd esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestus 200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusod esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, pljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asuurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.Enamik imetajid elasmaismaal. Paleogeeni alguse kliima oli soeja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suuretl laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesidvälja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestus 2,5 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammutid, karvane ninasarvik) ja linnuliike. Mitmete loomade välasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Kuu teke

    Kuu teke
    Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärel tekkis Kuu.