Genesis 1 days of creation 0

Geokronoloogiline skaala KristinL R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure teavakehaga
  • Varajane atmosfäär
    4400 BCE

    Varajane atmosfäär

    Atmosfääri koostis: H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor, argoon
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meres arenesid algelised eluvormid, mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Teisejärguline atmosfäär
    4000 BCE

    Teisejärguline atmosfäär

    Atmosfääri koostis:
    4000 mln a tagasi: Domineerivad H2O, CO2 ja lämmastik (N). Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
    3000 mln a tagasi: Domineerivad CO2, H2O, N2. O2 hakkab kogunema.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elav atmosfäär
    3300 BCE

    Elav atmosfäär

    Atmosfääri koostis: N2 - 78%, O2 - 21%, argoon - 0,9%, CO2 - 0,036%
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõppus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Fanerosoikum: Kambrium
    542 BCE

    Fanerosoikum: Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad
    542 BCE

    Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad

    loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Fanerosoikum: Ordoviitsium
    485 BCE

    Fanerosoikum: Ordoviitsium

    Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus jääaeg. Ookeani pind alanes 100 m võrra ja paljud madalmered kuivasid maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Ilmusid esimesed maismaa taimed
    485 BCE

    Ilmusid esimesed maismaa taimed

    Taimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel.
  • Fanerosoikum: Silur
    443 BCE

    Fanerosoikum: Silur

    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed jätkasid maismaa asustamist.
  • Maismaad hakkasid asustama ka loomad
    443 BCE

    Maismaad hakkasid asustama ka loomad

    Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Fanerosoikum: Devon
    419 BCE

    Fanerosoikum: Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
  • Fanerosoikum: Karbon
    359 BCE

    Fanerosoikum: Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad.Üleuutatavatel aladel kujunes surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Fanerosoikum: Perm
    300 BCE

    Fanerosoikum: Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Maa ajaloo suurim väljasuremine
    250 BCE

    Maa ajaloo suurim väljasuremine

    Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Fanerosoikum: Triias
    250 BCE

    Fanerosoikum: Triias

    Elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Fanerosoikum: Juura
    200 BCE

    Fanerosoikum: Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas ohtralt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Fanerosoikum: Kriit
    145 BCE

    Fanerosoikum: Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuse tagajärjel toimus ajastu lõpus väljasuremine.
  • Fanerosoikum: Paleogeen
    66 BCE

    Fanerosoikum: Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, aga hiljem kliima järk-järgult jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Fanerosoikum: Neogeen
    23 BCE

    Fanerosoikum: Neogeen

    Maa põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud.Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased.
  • Jääaeg
    3 BCE

    Jääaeg

    Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Fanerosoikum: Kvaternaar
    2 BCE

    Fanerosoikum: Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.