-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure teavakehaga
-
Atmosfääri koostis: H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor, argoon
-
Meres arenesid algelised eluvormid, mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Atmosfääri koostis:
4000 mln a tagasi: Domineerivad H2O, CO2 ja lämmastik (N). Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
3000 mln a tagasi: Domineerivad CO2, H2O, N2. O2 hakkab kogunema. -
-
Atmosfääri koostis: N2 - 78%, O2 - 21%, argoon - 0,9%, CO2 - 0,036%
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõppus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus jääaeg. Ookeani pind alanes 100 m võrra ja paljud madalmered kuivasid maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Taimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed jätkasid maismaa asustamist.
-
Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
-
Maismaad katsid võimsad metsad.Üleuutatavatel aladel kujunes surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
-
-
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas ohtralt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuse tagajärjel toimus ajastu lõpus väljasuremine.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, aga hiljem kliima järk-järgult jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Maa põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud.Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased.
-
Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.