-
Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid (hüdrosfäär).
-
-
Maa põrkab (ilmselt) kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid ja tekkisid mandrid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Arhaikumiaegsed kivimeid leiab Gröönimaalt, Siberist, Kanadast, USAst, Baltimaadest jne.
-
-
Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
-
Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Vanimad stromatoliidid on leitud Lääne-Austriaaliast.
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maapind oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäevadel, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Enamused mandrid olid kivist pinnaga. Mered olid suhteliselt soojad.
-
-
-
Esimestel keelikloomadel arenes välja pealuu ning selgroog, kuid neil polnud lõualuusid.
-
Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis palju maailmamerd kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massiivse väljasuremise.
-
Esimesed taimed olid soonteta taimed (puudub juhtkudede süsteem), kellel puudusid sügavad juured. Arenesid rohelistest vetikatest.
-
Varaseimad odasaba fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaaloomad.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid). Šelfimerede äärealadel suured rifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Maismaale tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed.
-
Kõrgeimad puud olid üle 8 meetri pikkused. Ülejäänud taimestiku moodustasid enamasti sõnajalalised ja samblad.
-
Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaa peal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad - osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel tekkis ka lennuvõime. Esimesed roomajad.
-
Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritseb Panthlassa ookean. Mandri sisealad kaetud kuiva kõrbega. Ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade, osakaal. Lõppes suurima väljasuremisega Maa ajaloos, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
-
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ning tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Arvatakse, et linnud arenesid välja teropoodide seltsist.
-
Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne.
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asususid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsa kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi.
-
-
Tõenäoliselt surid dinosaurused ning paljud teised liigid välja meteoriidiplahvatuse tõttu.
-
Arvatakse, et esimesed jäneselised arenesid Aasia aladel.
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.
-
Tekkisid umbes 2,5 millionit aastat tagasi.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod ja moad. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
