Geokronoloogiline skaala Kristin A

Timeline created by Kristin5687
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid (hüdrosfäär).
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkab (ilmselt) kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid ja tekkisid mandrid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Arhaikumiaegsed kivimeid leiab Gröönimaalt, Siberist, Kanadast, USAst, Baltimaadest jne.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3,800 BCE

    Elu teke

    Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
  • 3,500 BCE

    Stromatoliidide tekkimine

    Stromatoliidide tekkimine
    Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Vanimad stromatoliidid on leitud Lääne-Austriaaliast.
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maapind oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2,100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäevadel, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Enamused mandrid olid kivist pinnaga. Mered olid suhteliselt soojad.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Palesoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
    Esimestel keelikloomadel arenes välja pealuu ning selgroog, kuid neil polnud lõualuusid.
  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis palju maailmamerd kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massiivse väljasuremise.
  • -470 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed taimed olid soonteta taimed (puudub juhtkudede süsteem), kellel puudusid sügavad juured. Arenesid rohelistest vetikatest.
  • -445 BCE

    Vanim odasaba fossiil

    Vanim odasaba fossiil
    Varaseimad odasaba fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaaloomad.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid). Šelfimerede äärealadel suured rifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Maismaale tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed.
  • -380 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
    Kõrgeimad puud olid üle 8 meetri pikkused. Ülejäänud taimestiku moodustasid enamasti sõnajalalised ja samblad.
  • -370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
    Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaa peal hakkama saama.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad - osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel tekkis ka lennuvõime. Esimesed roomajad.
  • -345 BCE

    Arthropleura

    Arthropleura
    Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritseb Panthlassa ookean. Mandri sisealad kaetud kuiva kõrbega. Ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade, osakaal. Lõppes suurima väljasuremisega Maa ajaloos, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -243 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Dinosauruste ilmumine
    Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
  • -210 BCE

    Imetajate ilmumine

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ning tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Arvatakse, et linnud arenesid välja teropoodide seltsist.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne.
  • -140 BCE

    Esimesed õistaimed

  • -100 BCE

    Esimesed mesilased

  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asususid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsa kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -65 BCE

    Dinosaruste väljasuremine

    Dinosaruste väljasuremine
    Tõenäoliselt surid dinosaurused ning paljud teised liigid välja meteoriidiplahvatuse tõttu.
  • -40 BCE

    Esimesed jäneselised

    Esimesed jäneselised
    Arvatakse, et esimesed jäneselised arenesid Aasia aladel.
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.
  • -3 BCE

    Inimahvide teke

    Tekkisid umbes 2,5 millionit aastat tagasi.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod ja moad. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.