-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud.
Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik, mille hulka või kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Toimus väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus, mille ajal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute sühmad ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Kuna toimus nii saak- kui ka röövloomade üheaegne evolutsioon, nimetatakse seda ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes jäätumise tõttu kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Siluriajastu soojades meredes kujunesid rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased taimed olid olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis võrreldes teiste ajastutega kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest kadus.
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ja meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed ning kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased - hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, tuues kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut ja karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
