-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidi sajud. Sellest on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure maa kehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane.
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised ürgvormid. Sellest on säilinud vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Säilinud on ka bakterifossiile.
-
-
Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tsüanobakterid hakkasid fotosünteesima, tänu millele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, sammuti suurem osa loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Tekkisid korallid, käsijalgsed, trilobiidid jt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Tekkisid korallide, käsnade ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning Šelfimeredes korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Rühtkalad ja vihtuimsed kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni alguses oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal olema.
-
Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju sütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, ilmusid esimesed roomajad. Osal putukated tekkis lennuvõime.
-
Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Maismaal suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Alguses liigi vaene elustik, elustiku taastumiseks läks kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, tänu ajastu lõpul toimunud järgmisele väljasuremisele said dinosaurused maismaal peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Levisid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad - ihtüosaurus ja plesiosaurus. Meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suurel osal maismaast oli paljasseemnetaimedest koosnev mets.
-
Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Tekkisid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnud. Kriidi lõpul toimus väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Selle käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Peale dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, need asendasid seniseid metsi.
-
-
Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate.
-
Kestvus 2,5 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Alguses ilmnesid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul surid välja paljud imetajad ja linnud. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, dodod ja moad. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
