-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunestid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid,korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt oli selle ajastu kliima soe,kuid ajastu lõpul toimus kliima kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elupaikade hävimine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredse elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, kes elasid meredes ja järvedes kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed toppkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed (selgroogsed), kes olid võimelised lühiksest aega ka maismaal hakkama saada.
-
Kasvasid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, millest taastumiseks kulus ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanised elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasidkiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimetikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maapinnal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad. Preeriad ja savannid asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänpäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Afrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homa sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnu palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
