-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias
-
-
Kuu moodustus Maa ja Marsi suuruse taevakeha kokkupõrkumisel umbes 4.6 miljardit aastat tagasi. Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu.
-
Meredes arenesid eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purparbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäeva rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismrühmi.
-
-
Kambriumis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Ilmusid selgrootud: käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed jt. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks teod. Väliskelett kujunes röövloomade vastu enda kaitseks.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa merevee alanemise ning mereelustik hukkus.
-
Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid lihtsa ehitusega ja väikesed. Maismaad hakkasid asutama loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed jt. Meresi ja järvi asustasid kalad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid puu eellased. Kavanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiindmanner Pangaea. Ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, 95% Maa asustunud liikidest hukkus.
-
Ajastu alguses elustik liigivaene, elustiku taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikku. Ajastu lõpus hukkusid dinosaurused, merelised roomajad jt meteoriidi tagajärjel.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ning troopilised metsad kasvasid, kuid kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised metsad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevasemad imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Ajastu jooksul jahenes kliima korduvalt, mis tõi kaasa jäätumisi.
-
Ajastu alguses ilmusid Homo Sapiens`id. Suri välja palju imetajaid, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ja linnuliike, näiteks dodo. Loomade väljasuremist seostatakse inimesed mõjuga planeedi elustikule.
