-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga
-
Avanesid algelised eluvormid, pärinevad vanimad leitud stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustised, säilis ka bakterifossiile
-
-
Kestus: 2.5 mld- 0.5 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Kestus: 550 mln- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja peamised loomhõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Esimesed kalad.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul, aga toimus kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Meredes rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskijad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiidookean Panthalassa. Mandri sisealas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Maismaad valitsesid roomajad, meresid luukalad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppedes suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest välja.
-
Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja uus väljasuremine andis neile võimaluse kasvada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaad oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatus.
-
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurematel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike.
