-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood on vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Kestvus 2500 - 542 mln aastat. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Aegkonna lõpus ilmus mõistastuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi plahvatus aka väga kiire evolutsioon. Planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks teistele. Ilmus palju selgrootute rühmasid. Paljdel kujunes välja mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal enamasti soe, aga ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipinnd, mis muutis madalmered kuivaks, millega kaasnes massiline mereelustiku väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Maismaal kasvasid edasi taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Enamasti kasvasid taimed niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, milleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elasid: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid suurteks tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed - selgroogsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mere rannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisõelademed. Karboni ajastuga võr reldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geooogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümb ritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Mais maaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sel listes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asusta nud liikidest.
-
Alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud jär jekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esi mesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest juuraajastu algul umbes 220 miljonit aastat tagasi.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaa taimestik. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammonii tide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.Enamik imetajaid elasid maal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäe vased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poo lustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas ala nud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
